2019

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta enimmüüdud raamat oli Kätlin Vainola koostatud „Minu Eesti seiklus“.

Populaarseim oli Kätlin Vainola koostatud lasteraamat „Minu Eesti seiklus“. Väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 20 769 eksemplari.

Teiseks jäi samuti Kätlin Vainola koostatud lasteraamat „Путешествие по моей Эстонии“, läbimüük 12 950 eksemplari, väljaandja kirjastus Päike ja Pilv.

Kolmas populaarseim raamat oli mitte-ilukirjanduse valdkonnast Jekaterina Krutilova koostatud „Pliksi ja Plaksi nupuraamat“, väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 10 195 eksemplari.

Ilukirjanduse valdkonnas oli populaarseim samuti lasteraamat, Andrus Kivirähki “Tont ja Facebook“. Väljaandja kirjastus Varrak, läbimüük 8116 eksemplari ja üldnimekirjas neljas koht.

Mitte-ilukirjanduse valdkonna ostetuim raamat oli „Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht“ (koostajad Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets). Väljaandjaks kirjastus Varrak ja läbimüük 4537 eksemplari.

Enim müüdud e-raamat oli E.L. Jamesi „Tumedam“, kirjastus Pilgrim, läbimüük 804 litsentsi.

EKL menuraamatute nimekiri_2019

Kommentaarid:

• Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2019. aasta edetabel on võrreldes varasematega eriline – esikümnes on kuus lasteraamatut.
• TOP 100 läbimüüginumbrid olid 2015. aastal 278 154 eksemplari, 2016. aastal 254 241 eksemplari, 2017. aastal 220 516 eksemplari, 2018. aastal 256 310 eksemplari ja 2019. aastal 273 934 eksemplari. Seega on kahel viimasel aastal raamatute müük tänu edetabeli tipus olevate raamatute heale läbimüüginumbritele kasvanud ja võrreldes eelmise aastaga on see kasv olnud ligikaudu 6%.
• Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 48 nimetust, mis on üsna tavapärane, aastate lõikes on natuke kõikumist siia-sinnapoole olnud.
• Kui võrdleme eesti autorite ja tõlkeraamatute eksemplaride müüginumbrit, siis TOP 100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 55%, mis on võrreldes 2018. aastaga natuke madalam (65%).
• aasta esikümnesse mahtus nii ilu- kui ka mitte-ilukirjanduslikke teoseid võrdselt.
• Ilukirjandusteoseid (nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud) on meie edetabelis 32 nimetust, neist enamus (22) on algupärandid. Võrreldes varasemate aastatega saame täheldada väikest ilukirjandusteoste nimetuste arvu suurenemist, samuti on kasvanud nende teoste läbimüüginumber – 2019. aastal müüdi algupärast ilukirjandust 70 141 eksemplari, samal ajal kui 2018. aastal oli edetabelis 20 algupärast ilukirjandusteost läbimüüginumbriga 43 848 eksemplari.
  Suure kasvu taga on Kätlin Vainola raamatute suur läbimüük (tegemist on tellimus-raamatutega) ning Andrus Kivirähki ja Tõnu Õnnepalu teosed, aga samuti ka Silver Anniko, Anu Auna ning Minu-sarja teosed.
• Mitte-ilukirjanduslikke teoseid on saja enimmüüdud raamatute tabelis 68 nimetust, millest 26 nimetust on algupärased teosed. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii EV100 raamatusarja raamatuid, aga ka ajalooraamatuid, ristsõnaraamatuid, eneseabi ja kooliks ettevalmistavaid raamatuid. Tabelist leiame ka elulugusid ja mõne kokaraamatu. Suurepäraselt on vastu võetud „Eesti rahvusatlas“.
• Lasteraamatuid on nimekirjas 31 nimetust, nende müügiarv oli erakordselt kõrge – 106 271 eksemplari (võrdluseks – 2018. oli see number ca 84 000 eksemplari). Väga tore tulemus ja saame vaid nentida, et Maxima tellimusel valminud raamatud (Kätlin Vainola „Minu Eesti seiklus“ eesti ja vene keeles ning „Pliksi ja Plaksi nupuraamat“) on olnud väga edukad. Nagu ikka, moodustavad enamuse edetabelis olevatest lasteraamatutest väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatud, ilukirjandusteoseid on nimekirjas vähe, aga lisaks Kätlin Vainola raamatutele on siiski siin veel „Tont ja Facebook“, „Eia seiklus Tondikakul“, „Harry Potter ja tarkade kivi“, „Sööbik ja pisik“, „Kaka ja kevad“, „Karneval ja kartulisalat“ jt.
• E-raamatute puhul oleme välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2015. aastal oli selliseid raamatuid 56 nimetust, 2016. aastal 29, 2017. aastal 26, 2018. aastal 20 nimetust ja eelmisel aastal 18 nimetust. E-raamatute puhul saame taaskord kinnitada, edukaim on ilukirjanduslik tõlkeraamat.

Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal  ja hetkel kuulub liitu 29 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast.

Näitus Eesti Kirjastuste Liidu menuraamatutest on välja pandud  Eesti Rahvusraamatukogu trepigaleriis 4. veebruarist kuni 29. veebruarini.

Täiendav informatsioon:

Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), tel. 644 9866, 506 7423