KIRJANDUSTÄNAVA FESTIVAL

Raivo Mänd

„ÜRGEMA NEEDUS JA TEISI JUTTE LOODUSEST NING INIMESEST“

Illustreerinud Urmas Nemvalts

Autoriga vestleb ökoloog Marko Mägi.

Kirjastus Varrak

Ligikaudu miljard aastat tagasi juhtus tollaste algeliste elusolendite maailmas midagi, mis andis nende järeltulijatele tohutu eelise, aidates kaasa tänase hämmastava elurikkuse kujunemisele. See midagi oli sugulise sigimise tekkimine ja sugupoolteks eristumine. Kuid hea asjaga kaasnes ka hind. Seda hinda võib võrrelda iidse needusega, mis tollest kaugest ajast peale enamiku liikide, ka inimese eri sugupooltel lasub ja mis muudab need oma väljanägemiselt ja käitumiselt erinevaiks ning samal ajal üksteisest lahutamatuiks.

Raamat räägibki suuresti sellest, miks ja kuidas selle needuse pitser tänapäevastegi elusolendite ning sügava alateadvuse kaudu ka meie, inimeste, igapäevast käitumist ja otsustusi mõjutab ja konflikte põhjustab. Seda tõsist teemat käsitleb autor värvikas, kaasakiskuvas ja kõigile arusaadavas vormis.

Raamatu autor on Tartu ülikooli professor, rahvusvaheliselt tuntud loodusteadlane, kes kogu elu on uurinud loomariigi sigimiskäitumist ja õpetanud üliõpilastele elusolendite, sealhulgas ka inimeste käitumise bioloogilisi aluseid.

Mario Pulver

„LOKOMOTIIV“

Postimehe Kirjastus

Autoriga vestleb Jan Kaus

Seni tõlkija ja luuletajana silma paistnud Mario Pulver on uus hääl Eesti kirjanduses. Temas saavad kokku traditsioonilise jutuvestja võime haarata lugeja loo lummusesse ning kaasaegne otsiv vaim, kes mängib vormivõtetega ja otsib uusi lahendusi. Debüütromaan „Lokomotiiv“ vaatleb surma läbi erinevate inimeste elude ja vaatepunktide, tuues lõpuks selguse, kes on küüditatav ja kes on küüditaja.

Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistluse žürii tunnustas „Lokomotiivi“ äramärkimisega.

Merlin Sheldrake

„LÄBIPÕIMUNUD ELU”

Vestlevad kunstnik Peeter Laurits ja zooloog, TLÜ kirjastuse sarja Scientiarum Vitae esimees Tiit Maran.

Tallinna Ülikooli kirjastus

Sheldrake’i uurimus seentest on rahvusvaheline menuk, mis on võitnud 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis ajakirjade The Times, Daily Telegraph, New Statesman ja Time aasta raamatu tiitli. Teos on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.

Peeter Laurits ütleb raamatu kohta nii: “Teie käte vahel on vaimustav põnevik sellest, kuidas seente niidistikud kogu elusat ilma tervikuks siduda aitavad. Seente imeõhukesed niidid pääsevad haruldaste mineraalideni ja muudavad need väga hinnalisteks allikateks, seened korraldavad eri taimeliikide vahelist kaubavahetust ja infovõrke, asustavad kõiki „kõrgemaid“ loomi, sekkuvad omatahtsi nende närvisüsteemi. Nad elavad kõigis me kudedes ja mõned neist – maagiliste seentena – oskavad teha me teadvusega selliseid trikke, mida me ise mõista ega kirjeldada ei oska.”

Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.

Alo Särg

„TALLINNA MÕISAD JA MÕISAKESED”

kirjastus ARGO

Autoriga vestleb ajaloolane Jaak Prozes

Ehkki võiks mõelda, et linnast pole mõtet mõisaid otsida, pole see Tallinnas sugugi nii. Kadrioruga alustades mahub algsete müüride vahelt välja valgunud Tallinna piiresse nii linna- ja suve- kui isegi rüütlimõisaid. See raamat tutvustab neid kõiki koos ohtra pildimaterjaliga, lisaks jutustatakse mõisaomanike lugusid.

14:00

LUGEMISPAVILJON

Jaak Jõerüüt

„SEITSE ODÜSSEIAT“

Autoriga vestleb Siim Lill

kirjastus EKSA

Seitsmes Odüsseias ehk selle raamatu seitsmes loos on kujutatud seitset erinevat kangelast, kes teevad lihas ja vaimus läbi inimese elu nimelist pikka ja keerulist teekonda, mille teeb läbi igaüks, ja milleta ei saa koju jõuda.

Mida iganes me ka kodu all ei mõtleks, lõppude lõpuks on ta ikkagi see koht, kust inimene on pärit. Kust Odüsseus on välja rändama läinud.

Iga selles raamatus kujutatud Odüsseia on ühtlasi ka raamatu kirjutaja enese Odüsseia. Võiks öelda, et see on elegantne raamat elegantses sõnastuses, kui raamatus ei oleks elu ehtsat brutaalsust ja ajaloo jõhkrust.

14:00

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK

Gert Kiiler

„ERANUHKE EI ARMASTA KEEGI”

Postimehe Kirjastus

Autoriga vestleb Mart Juur

Oli 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson oma eradetektiivibüroo avas, oli platsis tema esimene klient. Saadud ülesanne viis värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus oli kerge kaotada pea… ja veidigi hooletu olles ka elu.

Põnevusjudinaid tekitav lugu oleks väga hästi võinud juhtuda Californias, ent see toimus siinsamas Eestis – Viljandis. Peaaegu.

Klassikalise Ameerika krimižanri reeglite järgi kirja pandud põnevusjutt kirjeldab Viljandit nii, nagu see ajaloos tegelikult kunagi ei eksisteerinud. Tegevus toimub paralleelreaalsuses, kus põimuvad meisterlikult tegelikkus ja fiktsioon, päriselt toimunud ning väljamõeldud sündmused.

Mart Juur: “Seda raamatut pole võimalik käest panna, enne kui lõpp loetud. Stiilne, üllatav, põnev ja heatujuline. Ja muidugi Viljandi – linn, millel nüüd lisaks paadimehele on päris oma detektiiv!”

Viljandlane Gert Kiiler on tunnustatud stsenarist ja Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat.

15:00

LUGEMISPAVILJON

KAKS VAIMUSTAVAT KOGUMIKKU AJALOOLIST ESSEISTIKAT

W. Somerset Maugham „Uitmõtted” (2022) ja „Vaatevinklid” (2021)

Kirjandusteadlase Rein Veidemanniga vestleb Tõnu Lember

Kirjastus Canopus

Raamatud sisaldavad kokku üksteist sädeleva vaimsuse ja teravmeelselt vaimuka sõnakasutusega kirjapandud esseed, olles viimased inglise kirjandusklassiku William Somerset Maughami kirjutatud proosaraamatud ja pannes väärika punkti suurmeistri hiiglaslikule ja mitmetahulisele kirjandusloomingule.

15:00

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK

Raul Siniallik

„SALAJANE RISTISÕDA”

Hea Lugu

Autoriga vestleb Karl-Martin Sinijärv

Romaani tegevustik langeb ajavahemikule 1241-1242. Euroopat on tabanud mongolite sissetung. Paavst saadab oma erisaadikud – dominikaanlased Cesare ja Tommaso – Liivimaale, et veenda seal äsja vallutatud maade isandaid uude ristisõtta. Paavsti eesmärgiks on sundida Novgorodi tunnistama end poliitiliselt paavstivõimust sõltuvaks ja lõpetada sellega sajandeid kestnud kirikulõhe. Novgorodi elanikud kutsuvad iseseisvuse säilitamiseks appi oma pagendatud vürsti Aleksandri. Raamat kirjeldab nende ajalooliste sündmuste arengut, koos tagasivaadetega minevikku, läbi mitmete tegevusliinide (sakslased, eestlased, novgorodlased, tatarlased). Sündmuste arenedes need liinid lähenevad, kuni kohtuvad ja põimuvad romaani kulminatsioonis – Jäälahingus. Tegelaste seas on nii ajaloolisi isikuid (nt paavst Gregorius IX, Pihkva vürst Jaroslav,) kui huvitavalt loodud tegelaskujusid (nt naissepp Jekaterina, eestide vanem Leko).

Romaan võitis kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel esikoha ja ka advokaadibüroo Sorainen eripreemia.

“Salajast ristisõda” hinnates leidis žürii liige kirjanik Arvo Valton: Parim lugu. Toob eesti kirjandusse uudse naisvägilase kuju. Kui ongi kõrvalekaldeid tegelikult olnust, siis jäävad need lubatavuse piiridesse. Võime mõelda: see võis ju nii olla …

Ja veel huvitavam on edasi mõelda, millises maailmas võiksime elada praegu, kui kirikulõhe saanuks toona ületatud.

16:00

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK

Jonathan Littell

„EUMENIIDID”

kirjastus Varrak

Vestlevad tõlkija Heli Allik ja Laur Kinnissaare

„Eumeniidid” (originaal: Les Bienveillantes) on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites.

Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: „Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.”

Raamatut on tõlgitud pea kolmekümnesse keelde ning huvi selle vastu näib pigem kasvavat kui kahanevat.

17:00

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK

Koostaja Ivar Tröner, nõuandja August Aarma

„GUNNAR AARMA. TÄIESTI VABA MEES”

kirjastus SE&JS

Vestlevad Sirje Endre (raamatu toimetaja ja kirjastaja), Ivar Tröner (koostaja) ja August Aarma (Gunnar Aarma poeg).

Selle raamatu lehekülgedelt õhkub meelekindlust, rõõmsameelsust ja armastust.

Ristteedel eksinu leiab täna siit oma hingele abi.

Teadjamees, ravitseja ja filosoof Gunnar Aarma (1916–2001) oli Eesti tuntud tekstiilivabrikandi August Abrami ja lauljanna Liisi Abrami (Aarma) poeg ja Westholmi Gümnaasiumi kasvandik.

Raamatust leiab Gunnar Aarma mõtete kõrval tema abikaasa Heljo (1915–2009) mälestusi, mis ilmuvad esmakordselt ja Jaak Lõhmuse eluloointervjuu Gunnar Aarmaga. Esmakordselt on avaldatud ka Aarmate perekonna kirjavahetus ajast, mil nii Gunnari kui ka tema venna Sulho (1912–1987) perekonnad olid aastatel 1941–1957 Siberis sundasumisel. Mõlemad perekonnad vahistati Nõukogude repressiivorganite (NKVD) poolt 14. juunil 1941 ning küüditati Venemaale Kirovi oblastisse.

Raamatus on üheskoos nii perekonnalugu kui ka Gunnar Aarma loomingulise pärandi see osa, mis on seni säilinud erakogus või mida on korjanud ja säilitanud Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid ning Rahvusarhiiv. Märkimisväärse lisana ilmuvad paljud seni avaldamata unikaalsed fotod ja dokumendid.

Siberis jaanuaris 1946 kirjutatud Gunnari põnevusjutt „Hundidˮ ilmub originaalkujul.

Gunnar Aarma: Kindlasti aitab kõiki inimesi positiivne ellusuhtumine. Kallista oma partnerit, kui ta sul on olemas, iga tund. Ja kui teda ei ole, siis muretse ta endale. Kas või koera või kassi näol. Anna talle oma armastust edasi.