Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatud
Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatute edetabelit on koostatud alates 2000. aastast. Edetabeli aluseks on olnud läbi aastate erinevad läbimüüginumbrid, kuid alates 2011. aastast lähtume menuraamatute puhul enimmüüdud raamatute esisajast. Samuti on aja jooksul muutunud raamatute jagamine valdkondade vahel: algusaastail jagati raamatud ilu-, aime ja lastekirjanduse vahel, aastatel 2011-2015 jagati raamatuid kuue valdkonna vahel: ilukirjandus, memuaarid, aimekirjandus, lastekirjandus, tarbekirjanduse ja teatmekirjanduse.
Alates 2016. aastast jagame enimmüüdud raamatud taas vaid kolme valdkonna vahel: ilu- ja mitteilukirjandus ning lastekirjandus.
2025. aasta enimmüüdud raamat oli Katariina Libe „Minu kallis tervis“, läbimüük 13 000 eksemplari. Raamatu andis toidupood Maxima tellimusel välja kirjastus Varrak.
Teiseks jäi Laur Lomperi raamat „Vahi kuue paiku vahi kuue paiku. Vaata umbes kell kuus valvuri pintsaku paranduslappe“, läbimüük 6921 eksemplari. Raamatu kirjastas Helios.
Edetabeli kolmandal kohal on Katariina Libe raamatu „Minu kallis tervis“ venekeelne väljaanne 5000 eksemplariga.
Neljas: Toivo Tänavsuu „Arstitudengipäevik“ (4747 eksemplari, kirjastus Pilgrim).
Viies: Laur Lomperi „Selle talve päevik“ (4541 eksemplari, kirjastus Helios).
Kuues: Katrin Kaarepi koostatud „Chuck Norrise anekdoodid“ (4539 eksemplari, kirjastus Tänapäev).
Seitsmes: Fred Jüssi „Mõttemustrid“ (4205 eksemplari, kirjastus Pilgrim).
Kaheksas ja üheksas: Pilvi Kula „Valmistume kooliks. Töövihik, 1. osa“ (4109 eksemplari) ja „Valmistume kooliks. Töövihik, 2. osa“ (3718 eksemplari). Väljaandjaks kirjastus Koolibri.
Esikümne lõpetab Riikka Jäntti „Tere, jõulud! Väikese hiire 24 jõululugu“ (3213 eksemplari, Rahva Raamatu kirjastus).
Sajas raamat edetabelis on 925 eksemplariga Jüri Ehasalu „Nii oli. Värvikaid lugusid Eesti lähiajaloost“ (kirjastus Hea Lugu).
Enimmüüdud e–raamat oli Clare Mackintoshi „Ma lasen sul minna“ (kirjastus Petrone Print, 382 litsentsi) ning enim kuulatud audioraamat oli Oskar Lutsu „Kevade“ (381 litsentsi, Ilmamaa).
Edasi loe ja tutvu edetabeliga siin.
