Edetabeli ülevaade:
- Viimase kolme aasta andmete võrdluses ei ole palju muutunud: müüdud eksemplaride arv on püsinud üsna stabiilne 190 000 juures, samuti on algupärandeid ja tõlgitud teoseid läbi aastate olnud edetabelis enam-vähem võrdselt. 2025. aastal oli algupäraseid teoseid nimekirjas 53, tõlkeraamatuid 47 nimetust.
- Võrreldes Eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud eksemplaride arvu, siis 2025. aastal osteti algupäraseid teoseid tõlkeraamatutest rohkem: algupärandite osakaal oli 61%. See suhe on pidevas muutumises ja sõltub sellest, mida Eesti autoritelt on ilmunud.
- Ilukirjandusteoseid leiab meie edetabelist 23 nimetust ja neid on ostetud kokku ligikaudu 46 000 eksemplari. Võrreldes eelnenud aastaga on see arv oluliselt suurem (2024. aastal osteti ligikaudu 38 000 eksemplari). Teada on, et neid numbreid mõjutavad väga palju meie endi autorid. Eelmisel aastal oli kindlasti üks armastatumaid autoreid Laur Lomper/Tõnu Oja, väga soojalt võeti vastu Andrus Kivirähki ja Fred Jüssi, samuti Kairi Loogi, Sven Mikseri, Kaur Riismaa, Anu Raua ja Lauri Räpi raamatud.
- Tõlketeoste puhul oli üks kindel autor – Valerie Perrin –, tänu kellele oli ilukirjandusteoste läbimüüginumber ligikaudu 18 000: Perrini teoseid müüdi 7603 eksemplari.
- Täiskasvanute mitteilukirjanduslike teoste jaotuses on alati väga erinevaid raamatuid: on eluloo- kui ka ajaloo-, koka-, eneseabi- ja teisi raamatuid, kuid sel korral osutus populaarseimaks Toivo Tänavsuu „Arstitudengipäevik“ (4747 eksemplari, Pilgrim). Teiseks populaarseim oli eelmise aasta enimmüüdud teos „Chuck Norrise anekdoodid“ (Tänapäev), mida osteti 4539 eksemplari. Kahel viimasel aastal on seda raamatut müüdud kokku 21 359 eksemplari.
- Saja enimmüüdud raamatu seas on mitteilukirjanduslikke teoseid 33 nimetust kokku 59 735 eksemplariga. Enamik neist, 28 nimetust, on algupärased, kokku osteti neid 50 003 eksemplari ning nad moodustavad soetatud mitteilukirjanduslikest teostest ligikaudu 84%.
- Nii saame taas kinnitada, et oma inimeste lugusid ja meie oma autorite avaldatud teoseid usaldatakse. Näitena saab siin välja tuua Riho Sibula ja Georg Otsa elulood ning Lia Virkuse, Juhan Maiste, Reet Linna, Ain Raali jt koostatud raamatud.
- Mitteilukirjanduslike tõlkeraamatute puhul saab välja tuua juba aastaid edetabelis püsinud Dale Carnegie „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“ (Helios), aga ka James Cleari „Aatomharjumused“ (Äripäeva kirjastus). Teist aastat järjest oli edetabeli eesotsas Katrin Kaarepi koostatud „Chuck Norrise anekdoodid“ (Tänapäev).
- Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 44 nimetust ja nende müügiarv oli võrreldes varasemate aastatega samuti kõrgem – 84 607 (2024. aastal 65 646 eksemplari). Suurt mõju avaldasid toidupood Maxima tellitud lasteraamatud. Samas on lastele mõeldud ilukirjandusteoseid (21 nimetust) ostetud ligikaudu 36 000 eksemplari, millest algupäraseid teoseid oli kolm nimetust ja tõlketeoseid 18 nimetust – hästi soojalt on vastu võetud Soome autori Riikka Jäntti väikese hiire juturaamatud.
- Lasteraamatute osas moodustavad suure osa tegelus- ja kooliks ettevalmistavad raamatud, mida on kokku 23 nimetust ligikaudu 49 000 eksemplariga. Väga suur osa on siin Maxima tellimusel valminud tegelusraamatutel.
- Kokku on edetabelis esindatud 14 kirjastuse raamatud. Enim menuraamatuid on kirjastustel Koolibri, Varrak, Rahva Raamatu kirjastus, Pilgrim, Helios ning Tänapäev.
- Digiraamatute (e- ja audioraamatud) nimekiri on võrreldes varasemate aastatega pikenenud. Teenusepakkujaid on juurde tulnud, see on avaldanud mõju ja laiendanud raamatute lugemise/kuulamise võimalusi. E-raamatute puhul oleme välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2025. aastal oli selliseid nimetusi 32 kokku 4812 litsentsiga (2024. aastal vastavalt 57 nimetust ja 9991 litsentsi).
- E-raamatute puhul domineerivad endiselt ilukirjanduslikud tõlkeraamatud – neid on meie nimekirjas 32 nimetust, kokku on ostetud ligikaudu 4812 litsentsi. Eesti autorite teostest on seal esindatud vaid raamatud, mis on kooli soovituslike raamatute nimekirjas.
- Kui e-raamatute turuletulek ei ole Eestis kirjastamisturgu väga muutnud, siis audioraamatute tulekuga on see kindlasti muutumises. Audioraamatute puhul müüdi rohkem kui 50 litsentsi 36 nimetusele, kokku 3696 litsentsi. Ka siin moodustab enamuse ilukirjandus (22 nimetust 2561 litsentsiga) ja enim kuulati Oskar Lutsu „Kevadet“ (381 litsentsi).
Edetabeliga saab tutvuda siin.
