2018. aastal oli Eesti Kirjastuste Liidu liikmete poolt väljaantud raamatute seas populaarseim lastele mõeldud Epp Petrone koostatud „Meie Eesti“. Väljaandjaks kirjastus Petrone Print, läbimüük 24 541 eksemplari.
Teiseks jäi samuti Epp Petrone koostatud lasteraamat „Naša Estonia“, läbimüük 10 000 eksemplari (Petrone Print).
Kolmas populaarseim raamat oli mitte-ilukirjanduse valdkonnast Enn Tarveli koostatud „Eesti rahva lugu“, väljaandjaks kirjastus Varrak, läbimüük 6 952 eksemplari.
Ilukirjanduse valdkonnas oli populaarseim Silver Anniko „Rusikad“. Väljaandja kirjastus Hea Lugu, läbimüük 6 861 eksemplari ja üldnimekirjas neljandal kohal.
Enim müüdud e-raamat oli Tiina Tiituse „Õnnelik suhe“, kirjastus Pilgrim, läbimüük 518 litsentsi.
Kommentaarid:
- TOP 100 läbimüüginumbrid olid 2014. aastal 277 214 eksemplari, 2015. aastal 278 154 eksemplari, 2016. aastal 254 241 eksemplari
2017. aastal 220 516 eksemplari ja 2018. aastal 256 310.
Seega on võrreldes eelmise aastaga tänu edetabeli tipus olevate raamatute heale läbimüüginumbritele müük kasvanud ligikaudu 16% , kuid võrreldes varasemate aastatega näeme siiski langustendentsi. Nt võrreldes 2014. aastaga on raamatute ostmine vähenenud ligikaudu 8%. - Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 55 nimetust, mis on üsna tavapärane, aastate lõikes on natuke kõikumist siia-sinnapoole olnud.
- 2014. aastal moodustasid eesti autorite raamatud TOP 100st nimetuste järgi 57%, 2015. aastal oli osakaal 56%, 2016. aastal aga 50%, 2017. aastal 44%.
- Kui võrdleme eesti autorite ja tõlkeraamatute läbimüüginumbrit, siis TOP 100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 65%, mis on võrreldes eelmiste aastatega kõrgem näitaja.
- Eelmise aasta kümne esimese kõige rohkem müüdud raamatute hulka mahtus nii mitte-ilukirjanduslikke kui ka ilukirjandusteosed ja lasteraamatuid. Kui viimastel aastatel oleme oma nimekirjaski pidanud nentima, et inimesi köidab eneseabi, ravitarkused, esoteerika, siis sel aastal saame öelda, et ka ilukirjandus võitis eelmisel aastal lugejaid juurde.
- Ilukirjandusteoseid on nimekirjas 20, neist neli on tõlketeosed. Võrreldes varasemate aastatega saame täheldada nimetuste arvu suurenemist (nt 2017. oli nimekirjas kokku 16 ilukirjandusteost, millest tõlkeid oli 7 nimetust), samuti müüdi neid 16 eesti autorite teoseid rohkem kui 2017. aastal: 2018. müüdi 33 060 eksemplari, 2017. aastal 20 000 eksemplari. Suur panus sellise numbri saavutamisel oli Silver Anniko „Rusikatel“, Leelo Tungla raamatutel „Seltsimees laps“ ja „Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa“, Andrus Kivirähki „Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel“, Tõnu Õnnepalu „Valede kataloog. Inglise aed“ ning Minu-sarja raamatutel.
- Mitte-ilukirjanduslikke teoseid saja enimmüüdud raamatute tabelis on 53 nimetust, millest 29 nimetust on algupärased teosed. Tooni annab EV100 raamatusai, aga ka ajalooraamatud ning ka nn „naistele kirjutatud meesteraamatud“.
- Lasteraamatuid on nimekirjas 29 nimetust, nende müügiarv on sel aastal erakordselt kõrge – ligikaudu 84 000 eksemplari (võrdluseks – 2017. oli see number ca 68 000 eksemplari). Väga tore tulemus ja saame nentida, et koostööprojekt oli väga edukas. Enamuse edetabelis olevatest lasteraamatutest moodustavad väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatud, ilukirjandusteoseid on nimekirjas vaid mõned üksikud, aga siiski – näiteks „Kaka ja kevad“, „Piraadipoiss Peedu ja Hambaämblik“, „Lõvi Leo“,„Väike prints“, Sööbik ja pisik“, „Harry Potter ja tarkade kivi“.
E-raamatute puhul oleme välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2014. aastal oli selliseid nimetusi 52, 2015. aastal 56, 2016. aastal 29, 2017. aastal 26 ja 2018. aastal 20 nimetust. E-raamatute puhul saame taaskord kinnitada, edukaim on ilukirjanduslik tõlkeraamat.
Näitus Eesti Kirjastuste Liidu menuraamatutest on välja pandud 2. veebruarist 2019 Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 26. veebruarini.
