EESTI KIRJASTUSTE LIIT
9. september 2023
KAVA
(NB! Kavas võib veel tulla muudatusi!)
|
12:00 LUGEMISPAVILJON |
JAAN KAPLINSKI JA KADRI KÕUSAAR “KIRJAVAHETUS 2007 – 2021” Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaar pidasid kirjavahetust 2007-2021. See on midagi enamat kui lihtsalt kultuurilooliselt põnev materjal. Jaan ja Kadri olid lähedased sõbrad, keda sidusid hingesugulus ja ühised huvid, hoolimata 40-aastasest vanusevahest ning täiesti erinevast taustast. kirjastus Hea Lugu, vestlevad Kadri Kõusaar ja Tiia Toomet |
|
13:00 LUGEMISPAVILJON |
ANU RAUA AUTOGRAMMITUND Anu Rauda kuulates võite leida end koos temaga mõtlemas ajast, mis on “aegumatu ja püha” ning elust, “mis veereb aegamisi, tasapisi, teisest küljest jälle saab imekiiresti otsa”. Anu räägib unustamatutest kohtumistest suvel Heimtalis, oma raamatute “Kuue ruuduga aken” ja “Hea karjane” sünniloost ning viimasest näitusest “Teeliste vaibad” Vainupea kabelis. Kirjastus tutvustab ka oma uut raamatut: Haljand Udam “Traditsiooni jõud”. kirjastus SEJS, vestlevad Anu Raud ja Sirje Endre |
|
13:00 EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK |
HEIKI PÄRDI „MAA JA LINNA VAHEL. EESTI ALEVITE LUGU“ Raamat keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel, puudutades põgusalt ka Nõukogude aja algul toimunud suuri muutusi. Alevirahvast, kelle vahendusel paljud argikultuuri uuendused sisustuse, rõivastuse, toidu jmt alal väga kiiresti linnast maale levisid, sai tõhus ühenduslüli linlaste ja maarahva vahel. Just sellepärast on põhjust alevitega lähemalt tutvuda. Alevielust vestlevad raamatu autor Heiki Pärdi ja kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter |
|
14:00 EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK |
AIVAR JÜRGENSON “SÕJAD ABHAASIAS. SEOSED EESTI, EESTLASTE JA BALTISAKSLASTEGA” Abhaasia seostub eestlastele eelkõige sealsete eesti küladega, mis rajati 1880. aastatel, pärast piirkonna vallutamist Vene impeeriumi poolt. Ent juba enne seda tegutses seal Eestist pärit teadlasi ja tsaariarmee ohvitsere. Raamatus käsitletakse baltisakslaste rolli maa vallutamisel ja kolonisatsiooniks ettevalmistamisel, eesti külade rajamist, hiljem Abhaasias peetud sõdu (kodusõda 1918–1921, Gruusia–Abhaasia sõda 1992–1993), sellele kõigele järgnenud külmutatud konflikti ning eestlasi selle kõige keskel. kirjastus ARGO, autoriga vestleb Andres Adamson |
|
15:00 EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK
|
PIERRE ABÉLARD JA HÉLOÏSE “ISIKLIKUD KIRJAD” (tõlkija KAARINA REIN)Héloїse᾽i ja Abélardi võib paigutada samasse ritta selliste kuulsate armastajapaaridega nagu Kleopatra ja Antonius, Tristan ja Isolde, Romeo ja Julia. Nende traagilise armastusloo päästis unustuse hõlma vajumisest kirjavahetus, mis jõuab nüüd eesti lugejani. Héloїse᾽i ja Abélardi armastuse teeb eriliseks asjaolu, et tegemist oli kahe keskaegse õpetlasega, kelle filosoofiast on nüüdisajalgi õppida. “Isiklikud kirjad” on Tallinna Ülikooli kirjastuse 200. raamat. Tallinna Ülikooli kirjastus, vestlevad Kaarina Rein, Riina Ruut ja Kaspar Kolk |
|
16:00 EESTI KIRJASTUSTE LIIDU TELK
|
KARSTEN BRÜGGEMANN “EESTI VABARIIGI LOOMINE NING „ÜHTSE JA JAGAMATU VENEMAA“ LÕPP. VENE KODUSÕJA PETROGRADI RINNE 1918–1920” Raamat näitab Eesti Vabadussõda laial rahvusvahelisel foonil ja eelkõige Vene kodusõja osana selle tähtsaimal, Petrogradi rindel. Just siin, mitte Siberis ega Ukrainas, otsustati „ühtse ja jagamatu Venemaa“ saatus. Eestlased ja Vene valged tegid koostööd vaid ajutiselt ja väliselt. Peamine polnud bolševismivastasus, vaid erimeelsus vana impeeriumi püsimajäämise küsimuses ühelt poolt eestlaste ning teisalt valgete ja punaste venelaste vahel. Pealegi polnud olemas mitte mingisugust lääneliitlaste ühist Venemaa-poliitikat või ka ainult brittide selget Baltimaade-poliitikat. kirjastus ARGO, autoriga vestleb Andres Adamson |
Festivali kavaga saab tutvuda: KIRJANDUSTÄNAVA FESTIVAL KADRIORUS