Põhikiri

I Üldsätted

1. Eesti Kirjastuste Liit (edaspidi Liit) on põhitegevusena kirjastamisega tegelevate juriidiliste isikute, samuti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kirjastamisega tegelevate allüksuste vabatahtlik ühendus, mis tegutseb oma liikmete omavalitsuse alusel. Liidu liikmed säilitavad oma täieliku iseseisvuse ja juriidilise isiku staatuse.

2. Liidu eesmärk ei ole majandustegevusega tulu saamine ja selle jaotamine oma liikmete vahel.

3. Liidu põhieesmärkideks ja – ülesanneteks on:
3.1 arendada kirjastustegevust Eestis ning selle kaudu Eesti kultuuri,
3.2 esindada ja kaitsta kirjastajate huve suhetes riigiorganitega, paberi- ja trükitööstusega, autoriõiguse kaitse organitega, raamatukaubandusega, raamatukogudega, jt.
3.3 Liit ei taotle majanduslikku kasu, vaid kaitseb oma liikmete üldisi ja ühiseid ametialaseid huve ning õigusi.

4. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Liit:
4.1 võib välja anda ja levitada perioodilisi ning muid trükiseid,
4.2 informeerib oma liikmeid vastastikust huvi pakkuvates ja muudes kirjastamisega seotud küsimustes, annab konsultatsiooni kirjastustegevuse alal,
4.3 Esitab oma ettepanekuid kirjastustegevust puudutavate seaduseelnõude kohta,
4.4 Korraldab kirjastamisalaseid ühisettevõtmisi ja organiseerib osavõttu mujal toimuvatest üritustest,
4.5 Abistab Eesti kirjastajaid rahvusvahelises suhtlemises,
4.6 Mõjutab oma tegevusega liikmete kutse-eetika kujunemist ning sellest kinnipidamist.

5. Liit on asutatud 10. juunil 1991.a.

6. Liidul on oma sümboolika.

7. Liidu nimeks on Eesti Kirjastuste Liit ametliku lühendiga EKL.

8. Liidu asukohaks on Tallinn.

 

II Liidu õiguslik seisund

9. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, tema õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisega ja lõpeb sealt kustutamisega.

10. Liit juhindub oma tegevuses põhiseadusest ja mittetulundusühingute seadusest, käesolevast põhikirjast ja muudest riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse õigusaktidest.

11. Enda nimel võetud kohustuste eest vastutab Liit kogu talle kuuluva varaga.

12. Liidul on õigus astuda teiste, sealhulgas rahvusvaheliste ühingute liikmeks, säilitades täieliku iseseisvuse.

13. Liidu liikmed ei vastuta Liidu kohustuste eest ja Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest.

 

III Liidu liikmed

14. Liidu liikmeteks võivad olla Eestis registreeritud ja asuvad, põhitegevusena kirjastamisega tegelevad juriidilised isikud sõltumata omandivormist ja ametkondlikust kuuluvusest. Teised juriidilised isikud saavad olla liikmed oma kirjastamisega tegelevate allüksuste kaudu.

15. Liikmeks astumisel esitab juriidiline isik ühingu juhatusele vastava avalduse. Avaldus võetakse hääletamisele lähimal üldkogul. Peale ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustamist tasub uus liige Liidu üldkogu poolt kehtestatud sisseastumismaksu ning hakkab tasuma liikmemaksu.

16. Liidu liikmel on õigus:
16.1 osaleda hääleõigusega Liidu üldkogul. Igal liikmel on üks hääl,
16.2 kasutada Liidu valduses olevat informatsiooni,
16.3 saada informatsiooni Liidu majandustegevusest, tutvuda üldkogu ja juhatuse koosoleku protokollidega,
16.4 osaleda juhatuse koosolekul teda huvitava küsimuse lahendamisel, kuid ilma hääleõiguseta,
16.5 valida ja olla valitud Liidu juhatuse liikmeks.

17. Liidu liige on kohustatud tasuma üldkogu poolt määratud liikmemaksu üldkogu poolt ettenähtud ajaks.

18. Liidust lahkumiseks esitab liige vastava avalduse Liidu juhatusele, kes vaatab selle läbi ühe kuu jooksul ja teeb otsuse liikmeskonnast väljaastumise kohta. Väljaastumisel peab liige tagastama tema valduses olevad Liidu varad ja tagastamise võimatusel hüvitama nende väärtuse rahas.

19. Liige arvatakse üldkogu otsusel Liidust välja , kui ta:
19.1 on jätnud mõjuvate põhjusteta tasumata vähemalt kolme kvartali liikmemaksu,
19.2 ignoreerib Liidu eesmärke.

20. Liidu liikmetel ei ole õigust Liidu varale ja Liidul ei ole õigust liikme varale.

 

IV Liidu juhtimine

21. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis on mittetulundusühingute seaduse mõistes üldkoosolek. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool Liidu liikmetest või nende volitatud esindajatest.

22. Liidu korralise üldkogu kutsub kokku juhatus ning määrab aja ja koha.

23. Juhatus teatab üldkogu kokku kutsumisest kõikidele liikmetele kirjalikult.

24. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku juhatuse ettepanekul, aga ka 1/10 Liidu liikmete nõudel.

25. Päevakorra kohta võivad teha ettepanekuid kõik liikmed, nii suuliselt kui kirjalikult.

26. Üldkogu ainupädevusse kuulub:
26.1 Liidu põhikirja vastuvõtmine ja sellesse muudatuste tegemine, milleks on nõutav 2/3 kohalolijate häältest,
26.2 uute liikmete vastuvõtmine ja Liidust väljaarvamine,
26.3 liikmete Liidust välja heitmine ja Liidu tegevuse lõpetamine, samuti ühinemine ja jagunemine, milleks on nõutav üle 2/3 kohalolijate häältest,
26.4 juhatuse liikmete valimine,
26.5 otsustamine Liidu astumise üle kodumaistesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja mittetulundusühingutesse,
26.6 majandusaasta aruande kinnitamine,
26.7 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning maksmise korra kinnitamine.

27. Üldkogu otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Käesoleva põhikirja punktide 26.1 ja 26.3 puhul on vajalik 2/3-line häälteenamus.
27.1 Üldkogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis kõik üldkogu liikmed. Üldkogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

28. Hääletamine toimub iga päevakorra punkti osas eraldi. Salajane hääletamine toimub, kui seda nõuab kasvõi üks ühingu liikmetest.

29. Igal liikmel on üks hääl.

30. Üldkogu istungi kohta vormistatakse protokoll, millest peavad nähtuma sõnavõtud.

31. Liidu juhtorganiks on viieliikmeline juhatus, mille määrab üldkogu kolmeks aastaks, kusjuures liikmed valitakse personaalselt, mitte juriidilise isiku esindajatena. Juhatuse liikmeks võib olla ainult üks liikmeksoleva juriidilise isiku töötaja.

32. Juhatus:
32.1 esindab Liidu liikmeid ja korraldab jooksvat tööd, lahendades need küsimused, mis käesoleva põhikirjaga ei ole antud üldkogu ainupädevusse,
32.2 kutsub kokku üldkogu ja valmistab ette selle päevakorra,
32.3 korraldab üldkogu otsuste täideviimist,
32.4 võtab tööle Liidu palgalise personali, kinnitab nende töölepingud ja määrab palga,
32.5 korraldab Liidu raamatupidamist,
32.6 on otsustusvõimeline, kui üle poole liikmetest on kohal,
32.7 otsustamisel on vajalik kohalviibijate häälteenamus.

33. Liidu liikmete liidusiseste vaidluste lahendamine toimub Liidu Aukohtus, mille otsus on kohustuslik Liidu liikmeks olemise ajaks. Aukohus juhindub oma tegevuses õigluse üldtunnustatud normidest. Aukohus moodustatakse vajaduse korral.

 

V Liidu finantsmajanduslik tegevus
34. Liidu vara tekib:
34.1 sisseastumis- ja liikmemaksust,
34.2 sihtotstarbelistest annetustest ja muudest toetustest,
34.3 tulust, mis saadakse liidu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest ning muude põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ettevõtmiste korraldamisest,
34.4 muust seadusega lubatud tulust.

35. Liidu astumisel teise mittetulundusühingu või organisatsiooni liikmeks reguleeritakse nendevahelisi varalisi suhteid vastava ühingu või organisatsiooni põhikirjaga.

36. Liidu lõpetamisel rahuldatakse tema vara arvel kõik võlausaldajate nõuded.

37. Liit korraldab oma raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele.

38. Üldkogu nimetab audiitori.

39. Üldkogu teostab järelvalvet tegevuse üle ning võib selle ülesande täitmiseks määrata erakorralise revisjoni või audiitorkontrolli vähemalt kolme ühingu liikme nõudel. 40. Revidendil ja audiitoril on seadusest tulenevad õigused ja kohustused.

 

VI Liidu tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
41. Liidu tegevus lõpetatakse üldkogu otsusega, milles näidatakse ära Liidu õigusjärglane, kellele lähevad üle Liidu õigused ja kohustused, samuti pankrotimenetluse alustamisel Liidu vastu, Liidu liikmete vähenemisel alla kahe ning muudel seaduses sätestatud juhtudel. Üldkogu otsusega lõpetamisel on vajalik üle 2/3-line liikmete häälteenamus.

42. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui aga viimase tegevuse tagajärjel on ühingule tekkinud kahju, siis valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Sundlõpetamisel määrab likvideerijad kohus.

43. Likvideerijad:
43.1 lõpetavad Liidu tegevuse,
43.2 avaldavad seaduses sätestatud teated,
43.3 nõuavad võimalusel sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded,
43.4 jagavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjääva vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei või välja jagada enne seaduses sätestatud aja möödumist.

44. Likvideerijad esitavad pärast likvideerimise lõpetamist avalduse Liidu kustutamiseks registrist.

45. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

 

Käesolev põhikiri on vastu võetud Üldkogu otsusega 03. septembril 1997. a.
Muudatus jõustunud 07. detsembril 2004. a.