2011

EESTI KAUNEIMATE RAAMATUTE VÕISTLUS 2011

25 kauneima raamatu kaanefotod 5 kauneima lasteraamatu kaanefotod Pildistanud Teet Malsroos

Igal aastal valitakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud konkursil 25 kauneimat eesti kunstnike kujundatud raamatut. 2011. aastal esitas 65 kirjastajat auhindamisele 165 raamatut, mis oli veidi enam kui mullu.

Konkursi reglement paneb paika hindamise kriteeriumid: kujunduse terviklikkus, hea kaanekujundus, disain ja küljendus, hästi loetav ja maitsekas tüpograafia ning kvaliteetne teostus ehk trükimaterjalid, trükk ja köitmine. Žürii töö käis läbi neli vooru. Esimeses voorus valiti edasisse konkurentsi jäävad raamatud. Alles jäid kõik, mille sissejätmise poolt oli vähemalt üks žürii liige. Teises voorus jäeti peale arutlemist lisaks kõrvale need, mille sissejätmise vastu oli mitu žürii liiget. Kui raamat tekitas vaidluse, siis jäi ta sisse. Kolmandaks vooruks oli hindajate laual 42 teost, mida iga žürii liige omaette arvustas. Kui punktid olid kokku löödud ja keskmised hinded arvutatud, selgus, et piisavalt suur üksmeel oli 20 raamatu osas. Neljas voor oli jälle arutelu, mille käigus vaadati üle valitute sabaotsa jäänud viis viimast ja napilt 25 seast välja jäänud raamatud. Selle käigus valiti puuduvad viis tööd. Tulemus on teie ees.

Millised olid selle aasta konkursile esitatud raamatute head ja vead? Hindajate rõõmuks oli ka sel aastal eksperimenteerivaid, mängulusti ja põnevaid ideid pakkuvaid ning fantaasialennuga üllatavaid lahendusi, aga kahjuks vähe. Mitmel korral sai esile tõsta kõigi kujunduskomponentide täpse kasutusega loodud elegantsi, harmooniat ja ilu, mille tulemuseks raamat kui puhas kunstiteos. Palju oli head traditsioonilist klassikat, milles erinevad kujunduselemendid maitsekaks tervikuks kokku pandud. Aga liiga tihti jäigi see professionaalseks käsitööks, milles kujundaja ja raamatu individuaalsust kuigivõrd näha ei olnud. Ja ikka oli ka raamatuid, milles tervikut välja ei tulnud. Selle asemel tuli neid iseloomustada sõnadega õigustamatu eklektika, ülekujundamine, vastuolu hea sisukujunduse ja kesise kaane vahel, halb loetavus tänu valele tekstikirjale või veerujaotusele, oskamatus kasutada tühja pinda, või keskpärane kitš. Oli raamatuid, mille tegijad olid vaeva näinud paberi- ja kaanematerjali valikuga, aga oli ka vastupidist.

Sel aastal oli mitmeid huvitavaid klassikaliste stiilide läbimänge, pastišše ja tsitaate, aga mõnigi kord jäid autorid poolele teele, tulemuseks mitte põnev põrkuvate osade kooslus, vaid eklektika. Pisikese trendina tõusis esile n-ö uuslihtsus, mis kasutas kaanel tühja pinda ning täpselt kasutatud ja paigale timmitud standardseid lihtsaid kirju. Aga muidugi olid ka raamatud, milles see võte mõjus igava amatöörlusena. Samuti oli sel aastal vähem minimalismi ja enam keerukaid, paljude elementidega kujundusi, mille ohuks ülekujundamine või suutmatus tervikut koos hoida. Paistis silma, et on hakanud kujunema teatud raamatuliikide kujundamise standard, olgu elulood, fotodega albumid või kokaraamatud.

Kokkuvõttes võib öelda, et murrangut eesti raamatukujunduses see aasta ei toonud. Ja mitme aasta võrdluses mõjub ohumärgina tendents, et toode tõuseb, kunst kustub. Aga rida põnevaid, kauneid, rõõmsaid raamatuid annab lootust ka järgmiseks aastaks.

Tiit Hennoste žürii esimees